.... on yks tore paev, kogu Austraalia saab pika nadalopu, ehk siis 3 paeva perede ymber- ja tagasipaigutamiseks ja liikluskaose tekitamiseks. Meie otsustasime targalt koju jaada ja pyhenduda end mitte millegi tegemisele. Ainult yks pyha kohustus meil on, ja see on tanaohtune pidusoomaaeg Anthony ema juures..... Tema on ju nais-soo eesrindlik esindaja ja on nimelt arvamusel, et me onnetud nalgime kogu aeg ja oleme pea-aegu suremas kylmkapi/sygavkylmiku ette, sest ... noorus on ju hukas ja ei oska majandada..... (Meil on nimelt kokkulepe Karinaga, et ta ei lahe mitte vanaemale hoiskama, et tegelikult on Margit parem kokk kui sinaaaaaaa............... las austatud vanainimene laheb hauda teadmisega, et ainult tanu tema kokakunstile suutis yks pere ellu jaada......) Nii et meid ootab ees umbes 10 kaiku horgutisi ja umbes kolm turukoti tait valmistoitu tulevasteks paevadeks....lol Ma olen eilsest ohtust juba nn. paastunud ja valmistunud moraalselt!
Meil on aga uudist niipalju, et .... lainud nadalavahetusel hankisime endale jarjekordse KOHUSTUSE kaela: et toa- ja sylekoer Mimi on endiselt suht kurvake, siis toime omale lapsendamiseks JARGMISE husky...... (Jajah, tundub et Anthony emal on oigus.... noorus on hukas ja ei oska majandada, et oli siis seda koera sellisel raskel ajal vaja????????????? Minu meelest nn. rasked ajad ei lope iial ja on ilmselt motlemises kinni.... Austaalias ja rasked ajad?????? Siinsed inimesed ei tea, mis raske tahendab! Kysigu monelt Etioopia/Afganistani/ Somaalia jne lastelt......)
Niisiis..... uus tulnukas Misha on esialgu nn. katseajal, 4 aastane lehviva sabaga rakettttt, kes paigal ei pysi ja kugistab toitu veel kiiremini kui Mimi. Aga kuradi ilus isend ja kui otsa vaatab, siis saad aru kyll, et ju see ajutine jaab pysivaks...... Mimi oli alguses suht solvunud, aga juba teisel ohtul olid teineteise kaisus keras. Ja yleyldse, nad naevad suht yhesugused valja, distantsilt teed vahet ainult selle jargi, et yks koperdab nagu vanamutt (ikkagi 15 aastane...) ja teine porkab nagu kummipall (alles nooruk ju!). Karina on vaimustusest sillas ja olles kristalselt aus: nyyd on meil 2 toa- ja sylekoera ja oositi koperdad yle surmaund magavate koerte vetsu ja oled onnelik kui jalaluid ei murra..... Ja siis kell 5.30, kui mina end yles ajan, lykkan uksest valja yhe koera asemel paarirakendist kaheksajala...... mis tootab mulle vastu koigi 8 jalaga... Ja ega me ei syydista siin kedagi teist, kui isa Anthonyt ja me pole peale selle veel yldsegi kurjad, sest teame teame seda no-cats-in-bed meest kyll...... annab jarele igal juhul! Aga ma arvan, et sellega on meie loomaaia kohad taidetud ja ega palju ruumi enam yle jaagi..... Ise me valisime omale sellise elamise viisi, voiks ju ka linde loendada nadalavahetustel ja kunstisaalis kunsti sisse ahmida voi magedesse suusatama minna.... Meie oleme koik rahul ja ainult see loeb! Ma voin taie kindlusega vaita, et isegi Grandpuss tunneb end hairimatult, sest ta teab, et tema turvalisus on tagatud 110% ja tema oma kohu alt kyll oma lugupeetud kapakesi valja ei pea votma ning end kaitsma asuma. Lykkab pigem kere tihedamini vastu elektriradiaatorit ja elu on ilusamgi veel!
Kogu selle hullumeelse segasumma lopetuseks pean ma mainima, et IGA meie ostunimekiri algab sonadega: kuivtoit kassile/ koertele ja tavaliselt lopeb..... kassiliivaga. Omale voibolla ununevad puuvillapadjakesed voi sojakaste, aga loomad mitte iial......
Meil on aga uudist niipalju, et .... lainud nadalavahetusel hankisime endale jarjekordse KOHUSTUSE kaela: et toa- ja sylekoer Mimi on endiselt suht kurvake, siis toime omale lapsendamiseks JARGMISE husky...... (Jajah, tundub et Anthony emal on oigus.... noorus on hukas ja ei oska majandada, et oli siis seda koera sellisel raskel ajal vaja????????????? Minu meelest nn. rasked ajad ei lope iial ja on ilmselt motlemises kinni.... Austaalias ja rasked ajad?????? Siinsed inimesed ei tea, mis raske tahendab! Kysigu monelt Etioopia/Afganistani/ Somaalia jne lastelt......)
Niisiis..... uus tulnukas Misha on esialgu nn. katseajal, 4 aastane lehviva sabaga rakettttt, kes paigal ei pysi ja kugistab toitu veel kiiremini kui Mimi. Aga kuradi ilus isend ja kui otsa vaatab, siis saad aru kyll, et ju see ajutine jaab pysivaks...... Mimi oli alguses suht solvunud, aga juba teisel ohtul olid teineteise kaisus keras. Ja yleyldse, nad naevad suht yhesugused valja, distantsilt teed vahet ainult selle jargi, et yks koperdab nagu vanamutt (ikkagi 15 aastane...) ja teine porkab nagu kummipall (alles nooruk ju!). Karina on vaimustusest sillas ja olles kristalselt aus: nyyd on meil 2 toa- ja sylekoera ja oositi koperdad yle surmaund magavate koerte vetsu ja oled onnelik kui jalaluid ei murra..... Ja siis kell 5.30, kui mina end yles ajan, lykkan uksest valja yhe koera asemel paarirakendist kaheksajala...... mis tootab mulle vastu koigi 8 jalaga... Ja ega me ei syydista siin kedagi teist, kui isa Anthonyt ja me pole peale selle veel yldsegi kurjad, sest teame teame seda no-cats-in-bed meest kyll...... annab jarele igal juhul! Aga ma arvan, et sellega on meie loomaaia kohad taidetud ja ega palju ruumi enam yle jaagi..... Ise me valisime omale sellise elamise viisi, voiks ju ka linde loendada nadalavahetustel ja kunstisaalis kunsti sisse ahmida voi magedesse suusatama minna.... Meie oleme koik rahul ja ainult see loeb! Ma voin taie kindlusega vaita, et isegi Grandpuss tunneb end hairimatult, sest ta teab, et tema turvalisus on tagatud 110% ja tema oma kohu alt kyll oma lugupeetud kapakesi valja ei pea votma ning end kaitsma asuma. Lykkab pigem kere tihedamini vastu elektriradiaatorit ja elu on ilusamgi veel!
Kogu selle hullumeelse segasumma lopetuseks pean ma mainima, et IGA meie ostunimekiri algab sonadega: kuivtoit kassile/ koertele ja tavaliselt lopeb..... kassiliivaga. Omale voibolla ununevad puuvillapadjakesed voi sojakaste, aga loomad mitte iial......
No comments:
Post a Comment